Katusepesu, Fassaadipesu, Survepesu, Tänavakivide Puhastus
Eestis #1!
Katusepesu, sambla eemaldamine Eestis
Katusepesu ja Fassaadipesu Eestis, Katusepesu Põhiline Põhjus
Kui kõik ausalt ära rääkida siis jutt samblast ja katuse mõranemisest ei puhu eriti pilli.. Mis on tegelikult kõige olulisem põhjus Eestis katuse puhastamiseks? Võime rääkida samblast, mõranemisest, niiskusest, katuse lagunemisest jms. Sellest jutust teeme loogilise järelduse, et need võiksid olla põhilisteks põhjusteks katuse puhastamiseks. Tegelikult on hoopis teised lood. 90% juhtudel on katuse puhastamise põhjuseks ILU. Võiks arvata, et kuna katusega seonduv on tehniline ja ehituslik siis ennekõike on meespool see, kes katuse puhastamise ette võtab. Meie kogemusel on üle poolte soovijatest hoopis NAISED. Naistele on ju ilu oluline. Meestel on pigem suhtumine – kui töötab, ära mine torkima. Niisiis soov saada katus jälle ilusaks on peamine põhjus katuste puhastamisel…ja vist ka katuste vahetamisel. Eestis teeb sammal katuse koledalt laiguliseks.
Tundub, et kole võrdub vana võrdub katkine. Vaatad naabrite maju, näed, et mõnel neist on uued katused – ilus vaadata. Mõtled, et ega ma nii vilets ka ei ole – vahetan katuse ära, siis mul ka ilus…ja, et mis naabrid küll arvavad kui minu katust vaatavad. Siis tuleb esimene mõte – panna uus katus. No ka seepärast, et praegune katus on juba 20 aastat vana. Või isegi 30-40 aastat.. ning see number viib järelduseni, et mu katus on ka täiesti katki. Kindlasti laseb mitmest kohast läbi ja vaid allolev ruberoid säästab sellest, et vihmavesi laest alla ei tilgu. Sammal on peal ka, ei näe kui hull olukord on. Hea kui mõte jõuab sinna, et – peseks katuse samblast puhtaks. Halvemal juhul maksad Eestis 10-kordse rahasumma ja vahetad katuse välja. Lõpptulemus on sama – ILUS KATUS.
Tegelikult tuleb sambla alt välja täitsa heas vormis katus ning seda ka 20-30 aastastel eterniitkatustel (kivist ja plekist rääkimata). On siiski katuse peale 2-3 plaati mis vajavad vahetamist aga need katkised plaadid olid ka enne puhastamist teada. Tegelikult on eterniitkatuste seisukord positiivselt üllatav. Keskmiselt on eterniidi vanused 20-40 aastat ja sambla alt saab kätte täitsa korraliku materjali. Oleme püüdnud tabada pragusid, kus sammal pragu laiemaks kangutamas. Mingit väga mõjuvat pilti tänaseni ei ole leidnud.
Pemiit (papilaadne pehme eterniidi sarnane katusekatte materjal) on ka omamoodi üllatus. Kannatab raskust ja kannatab puhastamist. Ja lähebki puhtaks. Kuigi ta on keerulisem ja vajab õrnemat lähenemist. Kivist ja plekist pole põhjust rääkida, sambla alt tuleb välja täitsa korralik materjal.
Katuste hooldus
Katuse tarbeomaduste säilitamiseks ja/või ennistamiseks tuleks järgida alljärgnevat juhendit ja nippe:
Küttelahenduse ja pleki korrosiooni vahel on olemas kindel seos. Õli, kivisöe, ning paljude teiste happeid tekitavate küttelahendustega on korstna ümbruse ja katteplekk 5 a. möödudes rooste laikudega. Peale seda on happelisel keskkonnal metallist jagu saada juba kerge. Seepärast soovitaks Eestis korstna ümbrusi regulaarselt värvides hooldada, ning korstnamütsid võiks olla valmistatud roostevabast terasest. Hind on küll kallim, kuid eluiga võrreldes tsingitud terasega kordades pikem. Kindlasti tasub kinni pidada tuleohutus nõuetest korstnate ehitusel.
Läbiviikude: ankrud, kinnitid, torupüstikud, antennide läbiminekutele tuleb pöörata erilist tähelepanu ja kahtluse korral need lappida või tihendada. Lappimine ja tihendamine on vaid ajutine abinõu katusetöös.
Rullmaterjalist katusekattes tuleb kontrollida, et ei oleks kohti, kus vesi võib tungida katte alla. Sellised kohad võivad talvel vee külmudes tõsiseid kahjustusi tekitada. Loikude olemasolu peale vihma. Loigud osutavad vett äravoolu poole suunava kalde puudumisele.
Praod katusekatte pinnas. Tuleb selgitada, kas tegemist on juhuslikult või süsteemselt (nt. paneelivuukide kohal paiknevate) pragudega, pragude tihedus, pragude sügavus (kas läbivad ainult pealmist bituumenvõõba kihti, pealmist rullmaterjali kihti või kogu katusekatet).
Mullid ja kerked. Neid on kõige hõlpsam avastada palava ilmaga, kui katusekatte alla kogunenud veeaur surub katusekatet lahti. Eestis talvel külmaga muutub katusekate hapraks ja mullid võivad peale astumisel puruneda. Mullid tekivad tuulutuseta või puudulikult tuulutatud katusekatte all. Rullmaterjalist katusekatte võõpamine või täiendav katmine (üldised katusetööd) võib toimuda ainult rullmaterjali valmistaja soovituste kohaselt.